ReisiRaadio eetris vol 1

Tervitus!

Vabandused, et Reisi Raadio eetris n6nda kaua vaikus on valitsenud. Internet pole siin n6nda levinud kui eestis, kodudes on enamustel dial up ja seegi jube aeglane - ainult hommikul vara ja 6htul hilja saab enam-vahem normaalsel kiirusel netis olla. Istume nyyd yhe kuurotlinnakese internetikohas, et pisutki uudiseid edastada.

Tallinn-London

Reis laks meil kenasti - Londoni Heathrow lennujaamas 66bimine oli ka omajagu huvitav. Lennujaama sisse astudes oli tunne, nagu oleks astunud k6igi maailma rahvaste supi sisse. Seal oli k6iki nahavarve, usundeid ja rahvusi. K6ige enam oli idamaade inimesi ja neid oli t6siselt huvitav jalgida. Oma santlaagri l6ime yle teise korruse VIP restoranide lahedusse nurga taha, kus meil oli kyll rahulik, kuid 6hku praktiliselt polnud. Meil oli igati mugav, nurgas oli ka stepsel, mida saime kasutada sooja vee tegemiseks, akude laadimiseks jne. Vahepeal, kui rahvas sealsetest liftidest tuli, oli pisut imelik kyll - eriti siis, kui s6ime hommikus66ki ja ajalehele oli laotatud konservliha, keedetud muna ja saiakate :P

P6him6ll hakkas 66sel, kui olime ennast magama seadnud. Esiteks tulid siis kohale remondimehed, kes hakkasid meist 2 meetrit eemal lampe parandama. Teiseks hakkas keset 66d t66le tulekahjualarm, mille peal mina ja Katlin tiba paanikasse sattusime, sest meie juures olevad 3 lifti uksed hakkasid teatud aja tagant ise avanema ja ytlesid, et tulekahju t6ttu peate kiiresti evakueeruma. Kaisime kaks tiiru allpool uurimas, et mis vark on ja miks alarm undab ja miks keegi kuhugi ei evakueeru. Isegi lennujaama t66tajad ei teadnud m6hkugi. Poisid olid vanad rahud ise - Rommil oli niisama suva ja Tarmpsil ja Suul olid k6rvatropid ja nemad ei kuulnud mitte midagi. Neile oli suht m6istmatu, et miks me Katuga paanikat tekitame, aga proovi sa ise rahulikult magada, kui liftiuksed lahti-kinni kaivad ja muudkui evakueeruda kasivad.

London-Brunei Sultaniriik

Brunei Kuninglik Lennufirma oli suureparane! Vaga hea teenindus ja p6nev ka, sest tegu on islamimaaga. Huvitav oli naiteks see, et k6ik lennud (me tegime nendega ju 3 lendu) algasid palvega Allahi poole. K6igi toolide seljatugedes olid vaiksed telekad, kust algul palve yle kanti ja siis hiljem igayks filme vaadata, muusikat kuulata v6i arvutimange mangida v6is. Syya sai ka hasti (Ria suurim r66m). Marki tegime Suu ja Tarmpsiga veits ka - eelmisest s66gist oli juba pikk aeg m66das ja me otsisime oma saia, tomatid ja vorsti valja, sest teadsime, et meil on liiga palju syya kaasas, mida Austraalias yle piiri ei lasta. Hihiii, me polnud j6udnud midagi veel s66ma hakata, kui stjuuardess edasi-tagasi jooksma hakkas ja muretses, et: "Kas te olete naljased?" - meile toodi pahkleid ja kypsiseid, mahla ja pakuti ka vahepalaks kiirnuudleid. Nii naljakas :)))) Aga lahe ka, kui niimoodi muretsetakse. See oli ka m6nus, et esimese asjana anti niiske l6hnastatud kateratik, millega sai kaed ja nao puhtaks teha.

Siis oli jargmine peatus Brunei Sultaniriigi pinnal. Oi sa poiss, kui niiske ja palav seal oli!!! Nagu oleks kasvuhoonesse lainud. Majad olid k6ik konditsioneeritud, aga 6ues oli kohutav. Tegime transiitviisad ja laksime meile antud giid Shaw'ga linna. See on riik, kus sultan on k6ige tahtsam ja vaidetavalt ka k6ige armastatum inimene. Brunei on rikas oma gaasi ja nafta t6ttu ja elu on seal kohalikele vaga soodus. Vaidetavalt pole peale teemaksu yhtegi maksu ja k6ik on maru 6nnelikud. Arutlesime just, et kas see ka tegelikult nii on, v6i nagu n6uka ajal eestis, kus valismaalastele suurtest juhtidest ja 6nnelikest inimestest raagiti. Sultani isiklikus muuseumis oli tore - sisse sai vaid paljajalu ja Shaw raakis vaga elavalt meile nende suurest juhist. K6iki eksponaate (ka kullatuid) patsutas ta r66msalt ja kaskis meil ka kulda katsuda :) Sultanil pidavat oma lossis olema 200 Rolls Royce'i, millest yks on puhtast kullast. Eraldi vaatamisv22rsus oli nn j6elinn, kus terve linnaosa on ehitatud vee peale (postidele, sh n ka elekter postide otsas sinna veetud). L2ksime vee 22rde, et seda kyla imetleda, kui yht2kki hakkas vesi kihama mootorpaatidest, mis kaldale s6itsid. Meil v6ttis veidi aega, et sellest l2bi hammustada ja asjast aru saada - tegu oli taksodega, kes tahtsid k6ik meid s6itma viia ja meid raha eest vee peale viia. T2itsa kreisi! L6puks otsustasime, et l2heme s6itma, aga vaid sel juhul, kui meie giid nendega asja t2pselt l2bi r22gib ja meiepoolse hinnapakkumise ytleb. Nad j2id rahule ning meie saime odava raha eest toreda s6idu.

Lennujaama WC oli meie jaoks esialgu ehmatav - see on ju see riik, kus inimesed jalgupidi poti otsa ronivad ja mitte paberit vaid vett kasutavad. Katliniga arutasime ostukeskuses, et kas k6ik need prouad seal oma kontsakingadega ometi poti otsa ronivad??? Meie jaoks ikkagi kummaline.

Sydney

Sydneysse j6udes tundsime kohe, et tegemist on marksa jahedama ilmaga kui kusagi mujal meie reisi ajal, aga et me seal nii palju kylmetada saame, seda poleks ka osanud arvata. Austraallased ei kyta ju oma maju, seega on talvel majades ikka jube kylm. Me kogu aeg kylmetasime, kuigi Reet (meie eestlannast perenaine, kelle juures Sydneys 66bisime) vahepeal oma konditsioneeri sooja peale pani. Sydney maandumine oli igas m6ttes pehme, sest jube hea oli minna eesti keelt raakiva inimese juurde koju, kes meie eest nii hasti hoolitses.

Sydneys kaisime loomaaias ja siis jargmised kaks paeva laksid meil auto ostimisele. Seal me siis eksisime esimese Austraalias reisimise reegli vastu (seda me tol hetkl kyll ei teadnud), nimelt, et ara kunagi osta autot Parramatta Road'ilt! Ostsime. Oma arust veel vaga ilusa ja ruumika ja toreda Nissan Nomad bussi. Maru rahul olime.

Onu John myys meile selle ja raakis, et jube hea, autol on pikaks ajaks ylevaatus olemas ja ta annab meile ka garantii, et kui autoga midagi juhtub, siis tuleb neile helistada ja nad maksavad vajadusel paranduse ja kui vaja, siis ka meile hotellis 66bitu eest raha tagasi :)))))) Hihiii, ega me seda t6siselt ei v6tnud, aga me ei osanud arvata ka, et me bussikene n6nda 6nnetu ja hadine on...

Sydney-Armidale ja k6ik vahepealsed autoremondit66kojad

Esimene jama algas juba Sydneyst valja s6ites! Bussil laks vesi keema. Tarmps ja Rom ronisisd kordam66da bussi alla ja vaatasid, aga aru miskit ei saanud. Ostsime jahutusvedelikku ja s6itsime edasi. Paarikymne km parast hakkas buss jubedalt plarisema. Mitte ei saanud aru, kas on sumpal mingi jama, v6i miski muu hada. Otsustasime, et s6idame ara Hunter Valley'sse, kus olevat eestlannast ja kreeklasest abielupaar, kes seal veiniistandust peavad. J6udsime sinna labi hada ja siis, kui valjas oli kottpime (ca kl 18 6htul).

Seal nagime esmakordselt ka kangurusid looduses - neid oli kymneid ja hiljem saime teada, et nad tulevad pimedas majade juurde syya otsima, sest pikalt on p6ud olnud ja s66k on neil otsa saamas.

N6ndaks - valjas oli kottpime, kylm tuul vihises ja me ei osanud muud teha, kui minna maja juurde ja kysida, et kas me v6iksime nende maja juurde oma bussi parkida ja seal 66bida. Kui uksele koputasime, nagime labi klaasi kolme verekoera ja yht tumedat verd meest, kes andis maffiamehe m66du kyll valja. 6nneks tuli kohe naine ka, keda me nimepidi tervtasime (Reedalt kuulsime tema kohta). Algul olid nad ysna umbusklikud (Silvi oli teleka ees juba tukkunud ja sellisel ajal 5 inimest ukse taga...), aga kutsusid meid sisse ja keeldusid sellest, et me bussi 66bima jaame, kuna valjas oli nii kylm. Meile anti oma tuba, kus oli kaks vaga ilusasti yles tehtud voodit. Me ei hakanud vooditesse pugema, olime p6randal, endal habi, et sellisel ajal inimesi tylitama laksime. Aga kui 6htul pikalt vestlesime ja koertega s6braks saime, siis oli juba paris tore (aga ikka jube kylm!).

Hommikul oli seis juba selline, et Silvi juhatas meid linna automehaaniku juurde, ostis meile karavaniparkide kaardi (st raamatu terve Austraalia kohta) ja kutsus, et kui kunagi sinna kanti satume, siis kindlasti labi laheks, sest nad teevad meile 6htus66gi ja puha. Cessnok oli selle linna nimi, kus vaikse vooliku vahetamisega meie buss jalle oma tavalise haale tagasi sai.

Suundusime edasi ja me ei saanud kuigi kaugele, kui ikkagi bussi jahutussysteemis vedelik keema laks. Selle linna nimi, kuhu me j6udsime oli Musswellbrook. vast 60 km eelmisest edasi. Magedes, kuhu me olime suundunud, oli veel kylmem, kui Sydneyd - paeval oli paikse kaes soe, aga 66sel oli jube kylm. Ostsime Tarmpsiga second hand poest endale tutimytsid, mis oli ainu6ige otsus, sest meil tuli veel m6ned paevad magedes olla. Niisiis, yks t66koda ytles, et ta meid ette v6tta ei saa, aga t6mbas meie bussi enda jarel teise t66kotta. Seal mehed vaatasid, mis viga ja ytlesid, et sellega laheb mitu tundi ja nad saavad selle alles argmisel paeval ette v6tta. Kysisime, et kas me v6ime sealsamas nende parklas 66d olla - meie buss kyll ei s6ida, aga saame vahemalt 66sel seal magada, sest kus me ikka seal linna aares minna oskame. Tookoja boss oli vaga lahke, sest kui ta enne minekut meie santlaagrit nagi (saime olla katuse all, tookoja k6rval), ytles ta , et jatab meile oma t66koja uksed lahti - saame vetsu ja nende k66ki kasutada.

See oli sama moodi, nagu eelmised 6htud, meil vaga l6busad. Istusime nende k66gis, mangisime kaarte, s6ime oma kiirnuudleid ja me Katliniga pyydsime Tarmpsi ja Romi keelata, et nad kylmkapist automehaanikute k6iki kypsiseid ara ei nappaks. Jargmise paeva veetsime autot66koja 6uel yhe vana Ford 3000 traktori jarelkarul istudes, sokkidest kapiknukke 6mmeldes ja niisama tsillides. Rom oli selleks ajaks ara 6ppinud kohaliku maamehe aktsendi, mida ta meile demonstreeris ja mida Tarmps ka filmis.

Viiekesi olles ongi see asi, et igasugused mured pole eriti suured, sest mis sa ikka muretsed, kui koos on l6bus olla ja nalja saab. Auto sai meil korda ca kl 16 sel paeval ja me hakkasime edasi s6itma. olles vaevu 60 km s6itnud, kais tuhm "pauk" ja me nagime, et auto alt oli hunnik vett valja tulnud. Mingi voolik oli l6hkenud! Helistasime eelmise linna mehaanikutele ja nad lubasid vaatama tulla. Istusime seal kiirtee aares ja mis sa oskad kosta? Kurb oli... aga naljakas ka. No kuidas saab yhe autoga nii palju jama olla! Uskumatu! Automehed tulid vaikse autoga, hulk vett kaasas. Panid uue vooliku ja kutsusid jargmisest linnast auto, mis meid sinna ara vedas.

Ja siis oli meil v6imalus jargmise autot66koja 6uel 66bida! Kaisime lahedal asuvas bensujaamas, istusime ja tiksusime ja s6ime friikartuleid. Valjas oli pime ja kylm, aga kell oli jube vahe. Nii, nagu igal pool mujal, olid ka seal inimsed vaga osav6tlikud. vandusid meie automyyjat ja andsid n6u. naiteks selle bensujaama myyja (keskealine tumedatverd mees) ytles, et me peale helistama ausa kauplemise byroosse ja kaebama automyyja peale. Seda me hiljem tegime ka, aga tuli valja, et kui auto on yle 10 aasta vana, siis pole miskit teha. Selle linna nimi oli Murrurundi. Seal vaatas hommikul mees meie autot ja ytles, et peame jargmisesse linna s6itma, sest seal on mees, kes radiaatoreid puhastab. Viga on radiaatoris. Hakkasime varakult s6itma, v6tsime hulga vett kaasa ja olime valmis mitmeid peatusi tegema, et mootor maha jahutada ja uut vett peale panna. Isegi ruttu saime ja vist 2 peatust tegimegi, mitte rohkem.

Selle linna nimi oli Tamworth. Automehaanikule olime ette helistanud, ta tuli meile linna vastu ja juhatas meid oma tookotta. Kuna ta ytles, et tal pole veel aega meiega tegeleda, kysisid poisid, et kas nemad ei saa aidata. Naidaku aga ette, mis teha vaja ja nemad pusivad. Ja oligi nii! Rom ja Tarmps olid peadpidi auto mootoris ja all ja yleni 6lised ja said selle radika sealt katte! Meie Katu ja Suuga seadsime ennast autovrakkide vahele lebo peale istuma ja hakkasime rists6nu lahendama. 6htuks oli asi niikaugel, et t66mees sai ise meie auto kallale tulla (s6brad ja ta ise ka v6tsid vaikse 6lle, sest oli ju reede 6htu!). Lisaks teistele aitas meie auto juures mingi suvaline noormees, kes ootas oma auto parandamist ja ka yks ratastoolis mees, kes soovitas, et v6iksime oma 6nnetu auto p6lema panna, siis saaks vahemalt kindlustusraha :)))) olime ise ka selle peale poolnaljaga m6elnud, aga tema m6tles seda paris t6siselt. ta ytles, et oli ise kunagi seda oma autoga teinud... abivalmis inimesed...hihiii. Seal saime auto niipalju korda, et saime edasi s6ita.

Meid ootas jargmises linnas yks Servase pere 66majale. Olime Armidalest 20 km kaugusel kui...

...ahaaa, vot siit jaab jutt pooleli, sest ma enam ei jaksa kirjutada. Aga varsti kirjutan jalle ja siis saate teada, mis siis juhtus!!!! Igatahes oleme elusad, terved ja nyyd on juba soe ka :)))

Musid ja kallid k6igile!! Ikka teie Ria ja ylej22nud Reisi Raadio tegelased